Finantstõhusus Kuidas me sularahapuufujäägi maksekalendri abil ületasime

Olukord

Tuntud jaekaubandusettevõte palus abi sularahapuuduse likvideerimiseks. Raha liikumine näis toimuvat, aga käibekapitalist oli pidevalt puudu.

Lahendus

1.Arvutasime: käibe juures 80 tuhat eurot kuus, korrigeerides tarnijatele ja ostjatele maksetingimusi pluss-miinus 10%, on ettevõttel võimalik võita 20% käibekapitali.

Pärast ettevõtte maksete tingimustega tutvumist tegin järgmise korrelatsiooni.

Ostjatelt laekus makse keskmiselt 10 päevaga. Fikseerisime

Nendega, kes tasuvad hiljem, sai räägitud. Selgitasime neile: kuna olete tasunud kaks aastat viivitusega, peame selgelt fikseerima teie maksete ajastamise. (Reeglina on kliendid valmis meilt edasi ostma, seega nõustuvad nad selliste tingimustega).

2. Maksekalendri rakendamise järgmine etapp: ettevõtte vastutav isik oli kohustatud jälgima raha laekumist. Kohe pärast tähtaja möödumist sai ostja meeldetuletuse: makse ei ole laekunud. Ja 2-3 kuuga läks maksegraafik normaalseks, raha tuli kindlalt 10-11 päeval.

Mida see annab? Mul oli juhtumeid, kui formaalselt oli periood 10 päeva, aga tegelikult maksid ostjad 25. kuupäeval. Pärast läbirääkimisi vähendati seda arvu 18 päevani – ja see on 25% ettevõtluses pöörlevast rahast.

3. Samal ajal vaatame, mida saab tarnijatelt välja pigistada. Reeglina ollakse valmis järeleandmisi tegema, sest ollakse müügist huvitatud. Kui 7 päeva asemel õnnestub makset edasi lükata 10-14 päeva, on meil tegelikult tulude-kulude krahh.

Selle tulemusena: võtame tarnijatelt järelmaksu saamiseks veel + 10-20% lisavõimaluse ja jätame ostjad sellest viivitusest ilma. Võib investeerida isegi mitte enda raha ning kasutada võõrast raha.

Tulemus

• Nüüd saab jälgida, millal ja mis raha tuleb ja läheb
• See üsna lihtne toiming võimaldas NN-l hoida kokku 20-25% ostjate käibekapitali, mida saab kulutada teiste valdkondade arendamiseks.
  Tarnijate poolt – sama 20%, kuna esimene makse on tavaliselt 50%.
• Tegelikult andis see lihtne tööriist ettevõttele võimaluse elada teiste inimeste rahast. Ja arendada uusi suundi ilma riski ja lisainvesteeringuteta